Aastapäev

... ja valimised Kanadas

Esimest korda vist 38 aasta jooksul, et Toomas unustas meie pulma-aastapäeva ära 😊. Aga ega pole siin imestada ka, sest ilmas on nii palju muud käimas, kui et mingite aastapäevade peale mõelda.

Eile valis Kanada endale järgmiseks neljaks aastaks valitsust. Võitsid liberaalid, kelle poolt olime ju neljakesi oma hääle andnud. Üldse on need ühed väga imelikud valimised, sest veel mõni kuu tagasi oleks võinud pea anda, et konservatiivid võtavad enamuse. Selline tavaline mäng võimude vahel, kus liiga pikalt riiki juhtinud partei läheb pisut mugavaks. Ma ju kunagi otsustasin ka konservatiividelt liberaalide peale liikuda, sest ilmselgelt läks neil juba “liiga hästi”. Vaja oli raputamist. Ilmselt poleks mul kahju olnud selgi korral “muutuste” poolt hääletada, kui konservatiivide ees poleks olnud Trump nr.2 ehk Trumpi Kanada versioon. Õieti, ega me päris kindlad pole, kuidas ta käitunud oleks ja mida teinud. Aga ei tahtnud riski võtta, sest hulga tema kõnesid ja vaateid lähenesid kangesti lõunanaabri oranzhi mehikese omale. (Üks tema lubadustest oli plastikkõrred legaliseerida jälle. Ma siiani mäletan, kuidas Trump uhkelt sellisele korraldusele alla kirjutas. Appi, inimesed! Kas tõesti see on kõige tähtsam asi?!!)

Samamoodi mõtles enamus valijatestki. Isegi nõnda, et tavaliselt rohkem hääli saanud NDP ja prantslaste partei kaotas valijaid. Ei mingit riskitamist. Mõlemad said ikka kohti parlamendis, kuid hoopis vähem kui tavaliselt. Selle kõrval sai siiski üks roheline sisse juba viiendat “hooaega” järjest! Palju räägiti ka strateegilisest hääletamisest. Kui näed, et liberaal ei võida, siis pigem anna hääl NDPle. Ma pole väga täpselt uurinud, kui palju seda tehti. Muide, konservatiivide juht ei saanud küllalt hääli oma valimisringkonnas, et edasi parlamenti jääda!!! Eks näe, kas ta puksitakse kohalt, kuigi nimetas, et soovib jätkata, või siis toimub mingi suurem liikumine parteis endas. Kas mõned lähevad üle liberaalide hulka, või äkki tekib hoopis uus partei.

Mitu asja mängis lõpuks kaasa, miks liberaalide populaarsus ootamatult tõusis. Trudeau tegi hea lükke, ning loobus oma kohast. Tema asemele tuli uus liberaalide juht, siiani üsna tundmatu Mark Carney, kellel väga tugevad teadmised ja kogemused rasketest majanduslikest olukordadest välja tulla. Lisaks tilbendas meie ees see oranzh mehike oma osariigi ja tollide jutuga. Ei teagi, milliseid taevasi vägesid peaks tänama, et kõik läks nii kuis läks.

Nõnda siis on meil täna justkui kaks põhjust tähistamiseks! Ainult et mina olen juba hommikust saati kasulapselapse valves ning Toomas muidugi õhtu hiljani tööl. Küll me jõuame selle shampusepudeli millalgi lahti ka korkida.

Lõpuks õitsevad meilgi kirsid!