Ma ei tahtnud panna pealkirjaks halloween, sest see on ju läbi. Aga ma ei jaksa kohe samal päeval kõike kirja panna, eriti kui paar järgmist päeva natuke kiireks osutuvad.
Halloweeni veetsime juba 25ndat aastat järjest sõprade juures (kuigi üks aasta on siiski pandeemia pärast ära jäänud). Leidsin ka esimese foto aastast 1999, kus minu tüdrukud sõpradega koos jooksmas käisid. Kirke oli ju just kaheseks saanud ja mäletan, kuidas tal oli raskusi teistega sammu pidada. Nii et võtsin ta käekõrvale ning käisime natuke vähem võrreldes teistega. Kes muidugi tahtsid nii palju komme koguda kui võimalik.
Kõigi nende aastate jooksul olen ma ise lastele midagi valmis õmmelnud. Muidugi tegin pisut lihtsamalt, nii et mõni kostüüm läks kahel aastal käiku ning siis veel õele ka. Ühe keskaegse kleidi küll ostsin, aga isegi mitte lastele. Siis veel polnud mulle selge, et aasia suurusenumbrid ei vasta just meie omadele. Oli vist üks esimesi oste kusagilt odavast kohast. Nii et mahtus palju paremini Marile. Aga see oli ka viimane kord, kui ta üks “kena” halloweeni tegelane oli. Ühel hetkel ei piisanud, kui keegi teine nende jaoks rõivad valmistas. Ning tekkisid omad kindlad soovid (peaasi et mitte liiga “roosa ja magus”, pigem ikka midagi õudsamat). Minust on siiski siiani abi olnud õmblemise juures. Kuigi nad on mõlemad natuke minu kõrvalt õppinud, siis vaja oleks rohkem harjutamist. Mida nad täiesti tõsiselt ka soovivad teha. Aga kunagi pole olnud mõtet, et nad läheks poodi ja ostaks juba valmis rõivatüki (välja arvatud, kui juba olemasolevat saavad kasutada). Väga võimalik, et olin neile eeskujuks.
Sel aastal läks planeerimiseks juba augustis. Maril oli mõte, ja kui ta rääkis sellest Kirkele ning sõbrale Chrisile, siis tahtsid nemadki kampa lüüa. Tegelasteks Content Warning arvutimängu tegelased, kes näevad natuke justkui kosmosetulnukad või tuukrid välja. Mari oli küll peamine kogu projekti läbiviija. Aegajalt ja lõpus eriti, käisid teised ka rohkem abiks, kuigi Mari tunnistas, et mingil hetkel muutus kõik pisut tööks, sest ühe kostüümi kallal pusimine oleks rohkem rõõmu teinud. Ta kirjutas oma tegemisest päris pikalt ja põhjalikult, kui keegi soovib samasuguse valmis meisterdada. Võib lugeda siin. Nimetan ka, et kui nad nii põhjalikult midagi ette võtavad, siis mitte ainult halloweeniks. Kostüümid lähevad cosplay jaoks kasutusse, kui kogunevad samasugused huvilised, kes “äratavad ellu” arvutimängude, filmide, koomiksite, anime tegelased. Mõned ütlevad, et nad võiksid lausa äri käima panna, ning oma loodut müüma hakata.
Eriti lahe oli muidugi see, et Mari ju kirjutas väikese mobiilirakenduse, mis igaüks telefonile pani ja millega nad kiivri ning seljakoti värve kontrollisid. Chrisi tehtud videokaamera oli selline, kuhu sai oma mobla torgata, ning siis filmida. Tüdrukutega käisime pühapäeval veel Toronto kõrvallinnas asuval valgusväljapanekul - illumi - “peaproovi” tegemas. Siin on minu kokku pandud filmike. Lõpus veel mõned kaadrid Halloweeni õhtust. Oh, ja õhtul juhtus midagi, mida siiani kordagi pole kogenud. Elekter kadus umbes veerand tunniks, ning peale seda nägime politsei ja tuletõrjeautosid kuhugi sõitmas. Siiani ei tea, mis täpselt juhtus. Vaevalt küll, et kurjad vaimud tegutsemas, nagu me nalja tegime.
Järgmisel päeval olin oma pisikeste tüdrukute juures, kui ema-isa käisid Tartu College vastuvõtul. Külas oli Tartu Ülikooli rektor. Kui nad koju tagasi jõudsid, naersid, et kõik saatsid mulle terviseid ja imestasid, kus ma olen 😄Ma arvan, et mul oli palju toredam oma kahe hoolealusega. Torkasin väiksema vankrisse, teine juba nii suur, et pani ise soojemad riided selga (sest halloweeniõhtusest soojast - 20C - polnud jälgegi järel). Jalutasime lähedal asuvasse parki, kuhu ümberkaudsed elanikud oma kaunistatud kõrvitsad tõid. Komme sai alguse mõned aastad tagasi, ja minu meelest on see eriliselt vahva. Kuna meie pargis oli suht väike väljapanek (sadakond), siis läksime teise parki, kus samasugune kõrvitsate paraad. Isegi teemakohaline muusika mängis. Kuna tullakse lähedalt, siis on see ka pisut nagu kogukonna kokkutulek. Teises pargis pakuti isegi sooja jooki. Kui Eestis kunagi kõrvitsaid hulgim tekib ja ei teata, mida teha, siis võib sama asja läbi viia. Sealt edasi lähevad need loomaaeda toiduks.
Valgusshow oli tõepoolest äga, natu kahetsen et ei läinud.
Unustasid mainida, et ühe kõrvitsa panid loomaaialt pihta, et enda pere ja muude loomade toiduks kasutada :P