Kevadised toimetamised
Uus Eesti keskus ja lahtiste uste päevad Torontos
Nädalavahetusel olid Torontos “avatud uste” päevad. Kui mitmed asutused, muuseumid ja nõnda edasi külalisi ootasid. Sealhulgas olid avatud ka eestlaste uue keskuse uksed, või õieti lubati uudishimulikke ehitusplatsile. Kenasti kiivrid peas ning peenikest trükikirja täis ametlikule dokumendile allkiri antud, et kui midagi pähe kukub, siis täielikult iseenda vastutusel. Eks see ehitamine ole päris pikalt käinud. Ja mitte ainult pandeemia pärast, kui igat sorti piirangud peale pandi. Väga suur töö oli vaja teha maa all, ja metrootunneli ümber. Sest maja on osaliselt metroo peale ehitatud. Kui pooleli olevas keldrikorruse ruumis uudistasime, siis tekkis hetkeks tunne, et just-just alanud vihmasajuga käib müristamine kaasas. Tegelikult sõitis lihtsalt rong mööda. Arvan siiski, et tulevikus pole müra nii tugev. Ilmselt nähakse veel seintega natuke vaeva. Ning siis võime teoreetiliselt juba järgmise aasta sügisel sisse kolida. Kuigi ma ei imestaks, kui tegelikult peame veel umbes kaks aastat ootama. Muuhulgas võtab ainuüksi 47 kuni 2 tonni kaaluva klaasbloki paigaldus igaühe puhul terve päeva! Lootuses, et need on õiges suuruses ja klapivad suurepäraselt üksteise kõrvale (pidid juba valmis olema ja ootavad transporti).
Keskus ise koosneb ühest vanast majast, mis on ehitatud millalgi üleelmise sajandi alguses ja kuhu tulevad kontoriruumid ning lae alla raamatukogu, ning täiesti uuest osast, mis siis metroo kohal. Paremal nurgas on kiri: Väike samm KESKUSele, suur samm Eestile! Ning selle all on kohe tulevase raamatukogu tolmune põrand, mis pesukarude jälgi täis tipitud. Kuna vana maja kuulub muinsuskaitse alla, siis osaliselt on keerulisem, sest peab teatud asjad alles hoidma. Nagu näiteks poolkaares aknad.
Kuna vana maja oli eelmiste omanike poolt valgeks värvitud, siis esiteks oli vaja see eemaldada. Kahjuks rikkus värv hulk telliseid, nii et need on asendatud. Sellepärast see väike pilt tellistest seinast.
Kes soovib täpsemalt uurida uue keskuse kohta, võib kenasti nende leheküljele siirduda siin. Kui soovid ehitust toetada, siis nad võtavad kõik vastu. Kuigi väga suur osa kuludest saab olema kaetud, siis ega laenust ei pääse. Mida väiksem see on, seda parem muidugi meie kogukonnale. Hetkel on ka käimas 30x30cm suuruste kõnniteekivide müük, kuhu võib lasta graveerida oma pere loo (max 75 tähemärki). Hind sümboolselt 1944 dollarit (suurpõgenemise aasta). Jutu jaoks vaja veel natuke raha välja käia. Vaata ka videot.
Kuna käimas olid lahtiste uste päevad, siis Tartu College, mis kohe kõrval, oli samuti avatud. Hea oli, sest tänavale üles pandud lauad ja muu tuli ootamatult alanud vihma eest kärmesti tuppa sisse kanda. Mis tähendas, et õues plaanitud simman, kontsert ja tantsud, liikusid samuti katuse alla. Sel nädalal algas ka Eesti muusikanädal Torontos, kus hulk muusikuid kaugelt kodumaalt kohal. Muuhulgas ka Curly Strings. Kui ma eelmistel aastatel olen siiski kuhugi jõudnud, siis seekord võtan asja vabalt. Ei pea alati igal pool ka kohal olema. Võib ju niisama kulgeda :-)
Muus osas käib suur õitsemine ja kogu ilm rohetab. Ja loomulikult pidime sireliõitest õnne otsima. Napsasin ka foto Ontario rahvuslillest - trilliumist, mille mõned on oma aedadesse istutatnud. Ilmad suutsid vahepeal üsna jahedaks keerata, koos vihmaga, mille sarnast siin harva näeb. See tähendab, kui terve päev kallab. Samas vesi on loodusele alati hea. Maril on tema Kalifornias töötav sõber külas. Ja mida muud koos teha, kui oma “mänguautot” puhtaks pesta. Tunnistame, et me pole vist kordagi midagi sellist oma praeguste ega eelmiste autodega teinud :D
Lõpuks said ka mulda minu seemnest kasvatatud tomatitaimed. Järgmisel korral tasub kohe nad aknalauale panna, jätsin pisut eemale, sest kass armastab aknal kõõluda. Ilmselt ei aita kasvamisele ja kosumisele ka kaasa, et meie toad on üldiselt suht jahedad. Loodetavasti lähevad siiski aias kenasti kasvama.
