Öine äike

Meeletu kuumalaine jõudis eile suure äikesega kohale. Õieti küll oli päevgi juba sajune ning soe. Panin hommikul ettenägelikult kõik aknad kinni ning õhujahutaja peale. Öösel oli Toronto kohal nii korralik torm, et mitmel pool kadus elekter (kaasa arvatud osaliselt ka Pearson'i lennujaamas). Pilt ei ole minu tehtud (kliki sellele, et näha teisi fotosid), kuid kella kümne ajal olime terve perega ukse peal, et seda vaatemängu imetleda. Ainult Koko keeldus peale sadu igaks juhuks õue minemast.



Hommikul jalutama minnes, avastasin, et mingil ajal on suur oks vahtrapuu otsast alla kukkunud (parempoolne, kus Koko trepil istub :) ning mitmel pool mujalgi oli tee kaetud okstega, mis oleks pidanud puu küljes kõvasti kinni olema. Mõni oli ikka päris suur, lõhkudes elektriliine.


Üks vanem mees vaatas väga murelikult seda kõrvaltänavas mahalangenud oksa ning rippuvat traati ning uuris, kas meil on elekter olemas. Aga meil oli seekord õnne. Ühel tänavanurgal käiski elektriliinide parandus. Saatsin ta sinna asja lähemalt uurima.

Meie maja ees lebava vahtrapuu lehed, mis justkui nutavad oma kurva saatuse üle...

