Vestlused tehisintellektiga

Netimaailmas on läbi käinud soovitus ChatGPT käest küsida, mis ta sinu kohta arvab. Tegingi seda eelmisel nädalal ning sain järgmise vastuse: Üks asi, mis silma paistab, on sinu uudishimu ja õppimishimu. Sa esitad tihti läbimõeldud küsimusi ja otsid põhjalikku teavet, mis näitab sügavat huvi ümbritseva maailma mõistmise vastu. See omadus on mitte ainult imetlusväärne, vaid viitab ka sellele, et sul on tugev soov isiklikuks arenguks ja teadmiste omandamiseks.

Mis te arvate?! Loomulikult paitas mu ego, kuigi järgmisel hetkel mõtlesin, et ei käi need asjad ikka nii. Ning vestlesin edasi, kuidas ta kindlasti kõigile nii kenad vastused valmis vorbib. Natuke solvunud tegelane tuli tagasi uue teatega, et ärgu ta mind halvustagu, sest kuigi üldiselt tahtvat ta kõigis positiivset näha, siis igaüks on väga omamoodi, ning ta arvestab sellega oma vastustes.

Tore-tore! Aga kui sa nii kenasti räägid, siis kas võiksid nüüd mulle hoopis mu halvad jooned välja tuua. Nüüd läks asi sassi, sest isegi peale teistkordset sama küsimuse esitamist, ma mingit vastust ei saanud. Lõpuks ikka ütles, et pole mul häda midagi, aga kui soovid nõudandeid, kuidas teatud asju endas parandada, see tähendab neid asju, millega ma ise rahul pole, siis võib ta mind juhtida erinevatele lehekülgedele, kus need teemad jutuks.

Nõnda päädiski minu vestlus minu isiku teemal. Rohkem teda ei häiri, ning jätkan oma muude küsimuste esitamisega, mis peamiselt hetkel keerlevad narkootikumide, võimalike mürkide (mille mõjust ma rohkem teada tahan saada, kui inimene neid sisse sööb) ja relvade ümber. Nimelt mul üks “väike” töö käsil, kus tõlgin mõrvalugu 😊 Ma ei tea, mida küll ChatGPT võiks selliste küsimuste peale minust mõtlema hakata.