Von Fock ja tema ajastu fototöötlus
Ma pole veel viimaseid osasid von Focki seeriast ära vaadanud, aga pean ütlema, et mulle meeldis. Olen lugenud vastakaid arvamusi, ning üsna kriitilisi nooltepildumisi, kuid ei tundnud ise kordagi, justkui midagi oleks pidanud teistmoodi olema. Kõik minu jaoks nii paigas kui olla sai. Ehk aitas kaasa, et olin juba raamatuid lugenud. Ning kui keegi võis öelda, et seeria aeglane, siis ega need raamatudki just väga kiirelt edasi liikunud.
Loomulikult pidin proovima ära fototöötluse, mis lubas end tolleagsesse miljöösse viia (vähemalt pildis). Kuna olin just Genis näinud oma ema isapoolse vanaema (neiuna Aet Suurvärav) fotot, siis mõtlesin, miks mitte seda kasutada. Sest lõpuks on see aeg tema jaoks justkui tuttavam kui meile. Või peaaegu, sest tegelikult jääb meie sünniaastate vahele umbes 100 aastat. Ainuüks selle fakti teadvustamine pani minu aju tööle, ning proovisin mõttes võrrelda, milline pidi tema elutee olema, ning millised asjad tema elu mõjutasid. Millegipärast pole mul aga tema surmakuupäeva. Tal oli kuus last, kolm tütart ja kolm poega. Nendest vanim minu vanaisa Julius (laevapuusepp), kes 1942.a. Venemaal maha lasti (nagu tol ajal tavaline, mitte millegi eest). Noorim poeg Robert põgenes aga Juliuse pojaga - minu onu Velloga - Rootsi. Sealt siis minu Rootsi ühendus. Robert olevat edasi Austraaliasse läinud, ning tal peaks ka järglasi olema, kuigi meil nendega kontakti pole.
Aga see selleks… Siin siis originaalfoto ning töödeldud pildid:
Loomulikult pidin ära proovima, kuidas mina välja näeks. Erilist sarnasust ma oma vanavanaemaga küll ei näe. Aga ma olengi pigem rohkem isapoolse suguvõsa nägu.
Lõpuks mängisin veel Kirke fotoga, ning sain järgmised tulemused. Teadsin, et tema hindab rohkem sellist mängu ja katsetamist. Mariga jäigi asi tegemata, ta mul ülipraktiline. Nüüd juba hilja ka, sest nad on selle lingi maha võtnud. Pidin juba varem postitama, aga… aeg ruttab vahel kiiremini kui minu mõtted.
Too pildimäng on osutunud väga populaarseks. Ilusad võrdlused.
Ma ei suutnud paarist osast edasi vaadata, mingi jama oli saundiga. Ja Piusi diktsioon oli selline nagu ta poleks iial koolis kõnetehnikat vms õppinud. Ma ei saanudki aru, kas see oli taotluslik või mis. Kuidagi masinlik vuristamine.
Kas sa Otto Müllerir vaatasid? Eelmisel aastal jooksis ETVs, Jupiteris peaks ka olema ID-ga autentides. Mul on selle tõttu ilmselt latt kõrgel. Seda vaadates oli tunne nagu polekski eestlaste tehtud :) Ja muidugi “Reetur”, taas väga profilt tehtud sari. Nende kõrval oli von Fock kuidagi pettumus.