Eurovisiooni nädal

Euroopa laulupidu - rõõmupidu! Nõnda ütles Marko Reikop ja omamoodi pean nõusutma, sest olen juba ammu mõelnud, kuidas üks osa armastab kangest kõike seda maha teha ning üksteise võidu kinnitada, milline jama see on, siis ilmselgelt on kogu üritus üks väga lahe ja tore osalejatele endile - lauljatele, muusikutele, laululoojatele. Ja mitte ainult see, et neil on võimalus esineda tohutult suurele publikule, kes hingega kaasa elab, vaid ka kõik see, mis käib tagataustal. Omavaheline suhtlemine, esinemised, üritused ja nõnda edasi. Ega ma ei teagi, mis täpselt seal tehakse. Aga igav neil kindlasti pole.

Kutsusin mõlemad tüdrukud eurovisiooni vaatama. Kirke ei saanud küll tulla, aga Mari oli nõus mu kõrval istuma. Mis sest et ta eriti muusikast huvitatud pole ;-)

Vaatan ja jagan mõtteid, lisasin lõpuks iga riigi lõpukoha ka.
Norra 18 - skandinaavialik ühendatud türgilike nootidega, või vähemalt minu jaoks. Kena, aga mitte midagi, mida uuesti ja uuesti kuulaksin. Võin seda vabalt mõne lauluga teha ;-)
Luksemburg 22 - millegipärast on viimasel ajal mind just prantsuskeelsed laulud köitnud. Nii et kõrv kohe kikki, kui esimesed sõnad kõlavad. Lugu ilmselt “nõrgast naisest”, kes ei peaks üldse seda olema, sest saab suurepäraselt ise hakkama. Maailmas toimuva kõrval, eriti USA konservatiivide abusrdsete nõudmiste juures, väga oluline sõnum. Huvitav, et esimesena peetud Eurovisioonil esitas Luksemburg samuti nukuteemalise laulu. Märkasin alles nüüd nurgas must-valget telekat, kus ilmselt “originaalesitus” jookseb. Kindlasti mu kenade laulude kategoorias.
Eesti 3 - seda olen nüüd igas variandis jõudnud ära kuulata. Pean ütlema, et mu arvamine Tommy Cashi kohta on kõvasti uperpalle teinud. Kui varem arvasin, et on üsna ülbe tegelane, siis tegelikult on ta vägagi “omakandi” poiss. Laul on andekas satiir oma sügavama tähendusega, et me võiks elu natuke rahulikumalt võtta. Marile meeldib eriti see osa, kus fänn lavale jookseb. Arvab, et kokkuvõttes väga andekas lugu.
Iisrael 2 - esimesed helid pole minu cup of espresso macciato. Pean tunnistama, et mind kõnetab ilmselt rohkem midagi, mis paneb maa rappuma. Kuigi eks mul ole mõningaid rahulikke laule, mis mulle meeldivad. Seletab vist ära, miks olen hoopis eestlaste Metsatölli ja mongoollaste Hu kuulaja näiteks. Liigne raskemetall siiski jätab mind külmaks, peab natuke viisi ka olema.
Leedu 16 - siiani kuuldud lauludest paneks lausa esikohale (ok, Tommy Cash on eraldi kohaga). Natuke ulmeline, natuke just selline, mis mulle meeldida võiks. Samas ei ruttaks uuesti peale panema. Mitte esimese-teise kuulamise järel.
Hispaania 24 - täitsa õiged hispaania helid, aga siis vahele korraks rootslaste Loreeni mõned noodid. Hästi lahe oli tema kleidi kadumine, mis osutus hoopis ta taustalauljateks. Rütmi ja tantsule kutsuvat vaibi jätkus küllaga. Tümps-tümps, mis ei jää väga kummitama.
Ukraina 9 - tuleb välja, et nad on alati jõudnud finaali alates sellest, kui osalema hakkasid. Samas on minu meelest üks igavamaid laule. Kuigi hästi huvitavate meloodia muutustega. Läksin korraks kuulama Raadio 2 ülekannet ja millegipärast jätkus seal juttu fondüü söömisest ning selle päritolu maa kohta.
Vahepala: Minu lemmiksaatejuht sel Eurovisioonil ei väsi rõhutamast, kuidas temal (ja Shveitsi rahval) pole emotsioone. Seda polegi vaja, sest neil on raha. Natuke itaaliakeelset laulu, millest teise isegi ära tundsin. Raadio 2 soovitab eestlastel Lätti minna, et sealt siis oma hääli saata, eriti need, kes piiri ääres! Aga seegi kord saab hääli anda mujalt maailmast. Ma siiski jätan seekord hääletamata, kuigi eelmisel aastal seda tegin. Nii suur fänn seekord siiski ei ole.
UK 19 - kokku on saanud justkui eri stiili muusika. Queeni ma armastan, aga kas võiks mõelda, et kopeerimine? Tegelikult ju mitte, sest kus läheb piir erinevate meloodiate vahel… Ma otsiks siiski pigem “originaali” üles ja kuulaks seda ma ei teagi mitmendat korda. Samas ju lõbus lugu, ning eriliselt rõõmus olek lauljate poolt. Ma siiski loodan, et nad ei pea Eurovisiooni logo enda peale tätoveerima, kui jõuavad esikolmikusse. - Õnneks seda lollust nad tema ei hakka, nad ei saanud ühtegi punkti publikult!
Austria 1 - Wasted Love - . Minu nõrkus on mehed, kes suudavad nii kõrgeid noote välja võluda. Olen sellest siin varem kirjutanud (inglane Greg Pritchard, ukrainlane Vitas). Võiks ju mõelda, et on justkui naine, aga samas on mingi eriline tämber juures, mida naised ei suuda lisada. Seda kuulaks küll uuesti! Ei oleks kahju, kui võidaks. - Ja võitis! Mari imetles samuti tema hääle ulatust.
Island 25 - lahe, et lauluavad omas keeles ja muidugi teemal, mis igale islandlasele vist üsna südamelähedane, seilamisest ja seilemisest maailmas.
Läti 13 - üle 25 aasta on jõudnud lätikeelne laul finaali. Sain äkki aru, et ma olen neid enne kuulanud. Tuleb meelde üks jaanipäeva lugu nende esituses. Mis mulle kindlasti rohkem meeldis. Samas selline omamoodi eestilik-rahvalik. Kuna olen nüüd lätlastega üsna lähedalt lävinud, siis päriselt enam ei imesta, kui sarnased me oleme. Räägime ainult erinevaid keeli (kuigi isegi seal on hulk sarnaseid sõnu).
Holland 12 - Kongost pärit laulja. Ma juba nimetasin, et prantsusekeelne lugu paitab kõrvu. Eriti kui kena viis juures ka. Meeldis.
Soome 11 - meeldib umbes pool laulust, refrään kohe üldse mitte. Sellepärast jätab natuke külmaks. Liiga palju mäsu, millest hästi aru ei saa. Kuigi ütleme, et julge tüdruk.
Itaalia 5 - kena, et itaalia keeles. Hispaania keele õpilasena pean ütlema, et ei jõua ära imestada, kuidas saan äkki rohkem itaaliakeelsetest sõnadest aru. Rahulik lugu, mis taustal mängides närvi ei aja.
Poola 14 - nojah, olen vist juba kuulamisest väsinud. Mingi loo jutustamine käib siin. Oh, ja viiul! Kohe minu poolt mitu plusspunkti. Võiks ju näiteks olla tegemist mingi seikluslooga, kus vägevad naisvõitlejad saavad draakonitest ja muudest pahalastest võitu.
Saksamaa 15 - tore, et saksa keeles. Mida olen kunagi õppinud ja eksamil õnnetult läbi põrunud. Kui oleksin siin ülikoolis olnud, siis pidanuks terve kursuse uuesti tegema. Aga tol korral sain ootamatult kiiresti suve jooksul nii palju saksa keele selgeks, et eksami läbisin. Appi… millised mälestused pähe tulid. Samas hõikan välja kiidusõnad kõigile superõpetajatele, kes teevad õppimise toredaks elamuseks. Teiste kohta ei teagi, mida ma peaks ütlema. Või õieti, vahel on lihtsalt nõnda, et millegipärast tekib mõne õpetajaga mingi eriliselt halb omavaheline klapp, ning rohkem ma ei peagi vist enam rääkima. Tagasi Eurovisiooni loo juurde tulles - hea lugu. Igal aastal osalenud alates algusajast. Ainuke laul, mida mäeltan on Lena Satelliit. Tol korral ennustasin just temale võitu. Ainuke kord, kus mul õigus oli.
Kreeka 6 - ilus kleidivahetus.
Armeenia 20 - ennustatakse viimaseks. Ma ei tea, see eelmine laul võiks vabalt selle koha ära napsata. Samas on natuke mingi justkui tuttava laulu tunne. Äkki on juba varem rohkem kõrva jäänud, ning meelde jäänud. Mis tähendab, et võiks ju kõrgemale kohale tulla küll. Aga see olen ainult mina. Survivor teema sobiks hästi tegelikult Ukrainaga hetkel.
Shveits 10 - siin üks rahulikum lugu, mis esimestest nootidest mind köidab. Armas.
Malta 17 - vulgaarne poolte maltalaste arvates, teised võtavad kui julget esitust. Vähemalt selles osas julge, et ei karda oma ümmargusi vorme demonstreerida. Ma ei saanud väga jälgida, sest Mari on hetkel telefoni peal koos oma Kalifornia sõbraga, kellele proovisin seletada, mis juhtus Joostiga eelmisel aastal. Muidugi pole ta mingi Eurovisiooni kuulaja (Hiina päritolu), aga mäletas, et mingi jama oli olnud kunagi.
Portugal 21 - see on nüüd laul, mille puhul mõtlesin, et üldsegi mitte midagi, mida muidu lihtsalt kõrvale lükkaks, aga seekord millegipärast kuulama jäin.
Taani 23 - on pärit Fääri saartelt! Nii lahe. Millal võiks keegi näiteks Gröönimaalt sinna sattuda?! Igal juhul viimati taanlased finaalis 2019. Jälle üks kurvikas naisterahvas, kes ei tunne end oma nahas sugugi halvasti. Ma ütlen, mida rohkem polstrit, seda vähem kortse :D See siis neile, kes igatsevad “igavest noorust”. Pole vaja üldse “polstrit” kunstlikult juurde süstida (mille kaugemaid jamasid vist me õieti veel ei teagi). Võib ka natuke rohkem lihtsalt süüa. Oh, ja laul. Selline tüüpiline Eurovisiooni lauluke.
Rootsi 4 - peaaegu kirjutasin Soome - saunapoiste kohta ütlen, et lahe lauluke, mis põhimõtteliselt promob saunatamist. Sügavamat tähendust pole vaja otsida. Välja arvatud, et saunas käimine on väga tervislik. Meeldib see, et soomlased Rootsi eesti väljas. Õieti huvitava faktina sain hiljuti ühte ajaloolist seeriat vaadates aru, et soomlased pole kunagi nii kehvas seisus olnud kui meie eestlased. Neil ka rootslastest saksad, aga nad ise olid siiski vabad. Laul jääb kergesti kummitama, aga samas olen seda samamoodi kui Tommy laulu päris mitmel pool kuulnud. Pole ime, kui aju sisse kulunud.
Prantsusmaa - tavaliselt sajab ikka vihma taevast, aga seekord midagi muud. Alguses oli tunne, et vili. Aga ei teagi, mis see täpselt on. Tegelikult päris paha lugu, sest ma mõtlen rohkem selle asjanduse peale, mis alla sajab. Isegi prantsuse keel ei päästa asja.
San Marino 26 - väga itaalialik lugu. Mis on kena, just selline nagu ootaks. Pidu tõmmatakse viimaks käima :-)
Albaania 8 - väga punane. Ja natuke valget ka. Ilusad mustrid. Aga jätab üsna külmaks.

Ja võitjaks saab… Rootsi! Milline üllatus! Või mitte ;-) Kirjutasin selle siia lõppu, aga nüüd vaatan punktide andmist, ja nad jäävad Eestist tahapoole. Ja hetkel kaotab Eesti Iisraelile ühe punktiga (oleks vist pidanud ikka hääletama ;-). Eiiiiiii! Austria ja Shveitsi võit poleks halb. Iisraelile ei tahaks võitu. Ja nüüd… Shveits 0 punkti. Ja Austria? Kas lükkab kõrvale Iisraeli? Ja õnneks teeb selle ära! Eestile kolmas koht!!!! Ja Rootsi neljas! Muidugi oleks tore olnud, kui Eesti sinna lavale uuesti laulma oleks läinud, aga ikkagi hästi tehtud! Tommy Cash võib rahul olla, ja eestlased ka.

Oli tõesti Eurovisiooni tähe all möödunud nädal. Poolfinaalid, mida ma vaatasin järelvaatamises, ning hoopis Youtube kanalil, kus meid säästeti punktide panemisest. Nõnda meeldis mulle see saade hulga paremini. Polnud ka peale Eesti ja Rootsi loo enne seda teisi kuulanud. Nii et tulin üsna puhtalt lehelt finaali.

Lisaks Eurovisioonile käib meil kodus suur esiukse uuendamine. Allpool on näha meie uks praegusel hetkel (see kirjumirju asjandus). Toomas on siin kõvasti tööd teinud ja neli kihti värvi proovinud eemaldada (mingil hetkel oli uks kollane! mina värvisin valge kirsipunaseks). Plaan tuua välja originaalne puidupind. Ja siis vaatame, mis edasi. Oleneb, kui kena see puidumuster on. Nüüd ei saa ma ka ühestki majast mööda minna, ilma et ei heidaks kiiret pilku ustele. Üha rohkem märkan kesklinna lähedal asuvas Portugali linnaosas vanu originaalseid ilusa mustriga puituksi. Oskan palju rohkem neid hinnata teades, et võivad üle saja aasta vanad olla!

Sel nädalal oskasin ka korralikult haigeks jääda. Või õieti jäi väike peagi üheksane Anni ühel hommikul mingi hullu kõhutõvega koju. Magas terve päeva ja jõi ainult vett. Ning mõni päev hiljem ärkas peagi kahene Emmi okse keskel üles. Eriti ei söönud, ning jalutama minnes nõudis vankrit. Samas oli ta järgmisel päeval juba palju halvemas olukorras. Nõudis kogu aeg sülle, ning sealgi ei leidnud parimat asendit. Aga siis sain juba ise aru, mida ta tunda võis. Sest öösel ärkasin kõhuvalu peale, ning kui olin kolm korda voodi ja vannitoa vahet käinud, siis tuli juba kõik, mis mul veel kõhus oli, suure hooga üles. Terve reede olin täielik soss. Jõin ainult kummeliteed ning viimaks õhtupoole sõin mõned täisteraküpsised ja isegi ühe muna. Mis jäid kenasti sinna, kuhu pididki jääma.

Eurovisioonivõistluse päeva hommikul ärkasin nagu poleks midagi juhtunud. Ajasin end voodist seitsme ajal üles elutoast kostnud kolaka peale. Seal oli kass proovinud kuidagi tuppa pääsenud suurt mesilast kinni püüda, ning ajanud lillepoti ümber. Marigi tuli asja uurima, ning imestas, et juba täiesti terve olin. Ütleme, et sellised ühepäevased haigused sobivad mulle hulga paremini kui mõni, mis nädal aega venib.

Ja lõpuks veel pilte sellest nädalast. Eurovisiooni puhul märkasin pagaripoe ette pandud silti, mis lubas espresso jooki. Ühel fotol on jäädvustatud majaseinale joonistatud jalgrattur ning nurgapood, mis müüb “püha suitsu” ehk siis kanepitoodete müügipood (ikka see kangem kraam). Iga kord kui kuulen mujal riikides kanepikeelust, siis mõtlen, kuidas siin see täiesti legaalseks tehtud. Lõpuks on sinu enda otsus, kas tahad tervist rikkuda või mitte. Nagu olen aru saanud, siis hullem kui tavaline tubakas, aga samas mitte nii hull kui narkootikumid. Kuna ma pole kumbagi proovinud (ma ei arva, et olen millestki ilma jäänud), siis ei oska kaasa rääkida.

Ning nüüd on meil käes sirelite õitsemise aeg. See aeg, kui mind võib leida iga teele jääva sirelipõõsa ees nina õites seisma :D