Oh kui hea postitus, kodust ja kodutundest. Pildid on tänuväärne materjal.
Minu uue kooli esimene klassijuhataja elas ka Tehnika tänaval, seal kus praegu on Hendriksoni küür. Käisime külas, kuidagi teistmoodi hõng oli ja siis ühel hetkel lammutati majad mahad, sest jäid tee ehitusele jalgu. Igakord kui mööda sõidan või jalutan selles piirkonnas - tuleb soe tunne ja ninasõõrmetes on "vana-aja" hõngu tunda - lapse-ja nooruspõlve lõhnad.
Nii palju mälupilte, sest kes see tol ajal kangesti pildistas. Sealse ümbrusega on ja jääb kindlasti omamoodi side. Kuigi nii palju on muutunud. Isegi Õnnepaleed mäletan hoopis lastepolikliinikuna. Hiljem sai siis seal sõrmuse sõrme 🙂
27 aastat möödas sellest pildist, pool elu tolles majas elatud🙄
Rohkemgi kui pool 🙂
Oh kui hea postitus, kodust ja kodutundest. Pildid on tänuväärne materjal.
Minu uue kooli esimene klassijuhataja elas ka Tehnika tänaval, seal kus praegu on Hendriksoni küür. Käisime külas, kuidagi teistmoodi hõng oli ja siis ühel hetkel lammutati majad mahad, sest jäid tee ehitusele jalgu. Igakord kui mööda sõidan või jalutan selles piirkonnas - tuleb soe tunne ja ninasõõrmetes on "vana-aja" hõngu tunda - lapse-ja nooruspõlve lõhnad.
Aitäh Sulle südamliku postituse eest!
Nii palju mälupilte, sest kes see tol ajal kangesti pildistas. Sealse ümbrusega on ja jääb kindlasti omamoodi side. Kuigi nii palju on muutunud. Isegi Õnnepaleed mäletan hoopis lastepolikliinikuna. Hiljem sai siis seal sõrmuse sõrme 🙂