Veebruar

Olen siin päris mitu nädalat haige olnud. Kõigepealt köha, siis nohu, siis jälle köha. Nüüd jookseb juba kolmas nädal, aga teisipäeval lähen õnneks arsti juurde. Las ta siis kuulab igaks juhuks mu kopsud üle. Samas palavikku pole, ning nüüd on justkui iga päev natuke paremaks läinud.

Aga veebruar… minu sünnipäevakuu, kuigi mul on tunne, et pole õieti aega olnud iseendale mõelda. Sest kõik need uudised, mis tulevad lõunanaabritel ajavad lihtsalt juuksekarvad püsti. Kui ma sellest jutustama hakkaks, siis vist jääksingi siia, aga natuke vähemalt Kanadaga seotust.

Igal juhul on isegi kõige suuremad Trumpi toetajatest Kanada provintside liidrid end tagasi tõmmanud. Algas muidugi kõik sellest, et alguses justkui naljana välja öeldud idiootlik idee, et Kanada võiks olla USA 51.osariik, hakkas kuidagi liiga tõsiseid toone võtma. Seda kordas peaaegu et iga väiksemgi sipelgas (vabandust “päris” sipelgad, teil pole vaja piiriületuseks luba, võite küll siia tulla). USA pressiesindaja nimetas irooniliselt enne väga tähtsat USA-Kanada hokimängu, et Trump saadab soojad tervitused oma võidu koju toovale meeskonnale, kes alistab varsti 51.osariigiks saava Kanada. Ausalt, ei ole enam naljakas. Kuigi sel korral keeras nali ninanipsu, kui kanadalased võitsid. Terve rahvas juubeldas. Isegi need, kes tavaliselt jäähokit ei vaata. Pluss hulgaliselt ameeriklasi, kes vaikselt pihku naersid, muidugi need, kes ei hääletanud T poolt, ja kes ikka veel hindavad sõbralikke suhteid oma naabriga.

Kogu selle jäähokimängu kõrval oli aga veel üks kana kitkuda. Ehk mõned mäletavad veel kanadalasest hokilegendi Wayne Gretzkyt (tal muide ukraina, poola, vene juured). Mingil hetkel müüdi ta ameeriklastele nagu see seal liigades käib, aga sinna ta jäigi. Nüüd on suur T sõber, kes lubas temast teha Kanada kuberneri, kui me nende all oleme. Gretzky oli valitud aga ülalnimetatud mängu puhul kanadalaste tiimi aujuhiks. Kui võistlus pihta hakkas, astus ta jääle USA võistlejate vahelt (!?) ning näitas neile möödaminnes toetuspöialt, pööramata suurt tähelepanu “oma” meestele. Mis te arvate, kas meil jäi selline väike asi märkamata? Kindlasti mitte. Tegelikult polekski sellest vist nii suurt numbrit tehtud, kui kallis kaasmaalane (sest on ikka kodanik) oleks kordki võtnud Kanada toetuseks sõna. Aga ta on täiesti vait olnud. Ning mida rohkem tema vait on, sest suuremaks kasvab põlgus tema vastu. Naine oli postitanud mingi nutulaulu Instagrami, miks küll kanadalased ei salli tema kallist meest, kui mees nii väga armastab Kanadat! Õige varsti kadus küll postitus, sest ilmselt seletasid kandalased (ning hulk ameeriklasi, õnneks neid ikka jätkub, kes saavad asjadest aru) põhjalikult ära, miks me nii pahased oleme. Palun, tule kordki välja, ning ütle, et Kanada on mu kodumaa, on alati olnud armas, ja jääb armsaks iseseisvaks riigiks sõbraliku USA kõrval aegade lõpuni. Aga ta on vait nagu viimane argpüks. HÄBI!!!!

Teine huvitav lainetus käib aga Muski ümber, kes on juhtumisi ka Kanada kodanik, oma ema kaudu. Tuli 17-aastasena siia onu juurde, töötas, õppis. Kolm naistki ju kanadalased. Ja nüüd ei tee temagi suud lahti, et meid rahule jäetaks. Hoopis sepitseb ei tea mille kallal, millega põhjapoolset naabrit üllatada. Üks meie parlamendiliige alustas petitsiooni, millele on umbes nädalaga kogunenud peaaegu 350 tuhat allkirja, et Muskilt Kanada kodakondsus ära võtta (vaata siia). Jah, me teame, et tegelikult on seda üsna raske teha, kui ta küll millegi ei tea missuguse jamaga hakkama lõpuks ei saa. Nagu näiteks tuleb üle piiri siin korda looma. Aga vähemalt näitab see meie meelsust ja suhtumist. Jah, me ei saa käsipidi temaga poksima minna, kuid vähemalt oma hääle saame anda. Lisaks on tekkinud uus üleskutse muuta ära Edmontonis Wayne Gretzky maantee nimi. Sellelt on vaid neli tuhat allkirja puudu (vaata siia).

Kirjutame aga allkirju ja ootame, kuni 25% toll peale pannakse. Pidid juba veebruaris algama, aga siis lükati märtsi. Mõni päev tagasi lubati aprilli lükata, et teeme 2.aprill, muidu 1. on aprillinali. Aga eile öeldi, et ei, 4.märts ja kõik. Eks me näe. Samas oleme juba karastatud. Meeletu liikumine on siin USA toodete vältimine. Mitmed firmad ei uuenda lepinguid USA omadega, ja otsivad muid partnereid. Ootamatult oleme peaaegu et vennastunud mehhiklaste ja hiinlastega, keda T on oma tollijutuga rünnanud. Kanada on otsustanud, et ega nad vastamata ei jäta, ning tollid tulevad USAst toodetule peale. Peaaegu naljakaskurb on aga kuulata intervjuusid ameeriklastega, kes arvavad, et kannatajaks on ainult teine riik. Neile ei jõua kuidagi pähe, et hinnad tõusevad ka neil. Ei hakka otsima, aga oli üks väike intervjuu tänavakauplejaga, kellele püüti tema terminitega selgeks teha, et ta peab ju oma t-särgi hinda tõstma, kui tollid peal. Aga õndsatesse mõtetesse kullast ja karrast ta jäigi. Eks varsti näeb omal nahal, mis juhtuma hakkab.

Paljudel on meil telefonis olemas juba äpp, millega saab triipkoodi skaneerides kindlaks teha, kas on Kanada toode või mitte. Kui ei ole, siis kõlbab ükskõik milline teine riik peale USA. Mitmed teiste riikide elanikud on küsinud, kas nad saavad omal maal ka kasutada, et samamoodi boikoteerida (isegi ameeriklased uurivad). Praeguseks on umbes 30% kanadalastest oma planeeritud puhkused USAsse ära öelnud, ning teised lihtsalt proovivad muid kohti külastada. Mõned tühistasid isegi selle hinnaga, et peavad trahvi maksma. Eks ta on Euroopat ka ähvardanud, aga keegi meenutas sajandi algust, kui USA seda proovis teha. Euroopa õppis kiiresti. Sihikule said võetud kasvõi näiteks presidendi vend Florida kubernerina, kui sealt enam apelsine ei ostetud 😁 Millegipärast muutus Euroopa peale seda kiiresti jälle sõbralikuks kaubanduspartneriks.

Nõnda oleme me hetkel Kanadas. Tahaks öelda, et näitaks pikka nina sinna lõuna poole, kuid ausalt, natuke ebameeldiv tunne on sees kõike jälgides. Eriti vastik oli muidugi tänane president Zelensky mõnitamine T ja V poolt. Mul olid lihtsalt pisarad silmis! Kui teda süüdistatakse kolmanda maailmasõja alustamises/õhutamises (või umbes midagi sinnakanti), siis minu meelest algas see juba 2014, kui idabarbarid oma ei tea kust võetud õigust taga ajama läksid. Miks need kaks klouni ei saa aru, et kõik oleneb nüüd, kui otsustavalt käitume. Sest idabarbarite isu ei piirduks ainult Ukraina neelamisega. Jah, mõni ütleb, et ongi sõja õhutamise jutud. Aga tasub lihtsalt ajalugu tagasi keerata. Hirmutav on just 30ndate Saksamaad jälgida, kuidas targad inimesed peast lolliks aeti. Ning viimastest maailmasõdadest on veel mõni, kes mäletavad arutlusi, et oleme 20.sajandis, selliseid kohutavaid suuri sõdu me enam ei pea. Ma nii väga loodan, et 50 aasta pärast ei mõtle meie lapselapsed, kas tõesti ei osanud me ajaloost õppida.

Kuna kogu jutt sai natuke selline tulist kõnet täis, siis panen rahustuseks siia kiisu pildi, kes mu kõhul hommikul nurrus ja magas. Kõigepealt pane nurrumise hääl käima, siis vaata pilti 🙂 Mõjub kindlasti hästi.