Me enam ei jõua õhkugi ahmida! Aga ka tema pressisekretäri ütlemiste peale. Eks seal ole aegajalt teisigi, kelle puhul lihtsalt ei usu, mis inimeste peas toimub. Peaks justkui haritud inimesed olema, aga ajavad sellist vahtu välja, et siga ka ei söö.
Pean ennast korrale kutsuma, et ei jälgiks enam nii palju uudiseid.
Porgandipea kõlab ka hästi. Tõlkisin tegelikult inglise keelest, sest nägin kusagil "turnip" kasutatud 🙂
Väike ääremärkus: teksti autor ütleb: "I've received HUNDREDS of messages from Americans showing their support. Most had no idea this was happening and said that it wasn't being covered in the news." USA uudistes on Canada teemat kajastatud küll ja veel, nii peavoolumeedias kui mujal.
Ma usun ka, et on kajastatud, kuigi iseküsimus, mida täpselt. Jälgin mõnda iseseisvalt tegutsevat ajakirjanikku, ning mõnda telekanalit (vahel isegi Fox), ja kuigi seal on vahel nimetatud, kuidas kanadalased on pahased, siis minu kõrvale kõlab rohkem, et pigem tariifide kui osariigiks saamise jutu pärast. Ning isegi minu jaoks tuli üllatusena, kui vara see jutt pihta hakkas. Ning et sealt pidi saama kaks osariiki, kuigi tahaks väga näha, mida quebeclased sellest arvaksid. Nad meil kõige revolutsioonilisemad.
Jah, me saame hakkama ja toetame üksteist kõrgemate tariifidega maailmas (isegi riik toetab teatud muudatusi tehes). Päris suur hulk inimesi kaotab töö ja eks hinnadki tõuse. Aga kõige rohkem mõjutab ikkagi meid see "suure kuninga" idee, et nõrgestame riigi majanduslikult, surume põlvili, nii et nad ise tulevad paluma ühendamist. See on see asi, mis on peaagu kõik kanadalased välja vihastanud.
Samas on peaaegu et koomiline näha teda tõmblemas, kui Kanada midagi vastu ütleb, nagu mingi laps, kes ei hooli sellest, kuidas rikkus kaubanduslepet, ja siis ütleb, et Kanada ei tohi panna mingeid makse, sest see on ebaaus (või midagi sarnast, nii nagu ta armastab seda teha). Ning siis on näiteks USA whiskeytootja, kes on kuri Kanada peale, sest me taha enam tema toodangut müüa, ja kurdab, kuidas sellepärast tema töötajad jäävad tööst ilma. Khm-khm... mis ma oskan öelda?! Kas tõesti ta uskus nii pimesi kõike, mida troonilt välja hõigati?! Kas tõesti arvas, et me peame jäämagi siin vaikselt kõike alla neelama, kaasa arvatud tema whiskeyt, mis kardan, jääks meile hetkel kurku kinni. Kui seda üldse hetkel kusagilt kätte saada oleks 😉
Nagu vaataks mingit halba komöödisasarja... Aitäh selle postituse eest, sest ega Eestiski kajastatakse teemat väga põgusalt.
Aga mis puudutab seda, et kas sa oled eestlane või kanadalane. Üks lõbus vahejuhtum siia :) Käisime Erkiga kallitel sõpradel külas. Ma olin täitsa ära unustanud, et nad varem mõnda aega Kanadas elasid. Aga siis tuli see jutuks ja ma küsisin, et kuulge, kas te neid Timmuskeid ka teate v. Teadsid. Ja kiitsid taevani, et üliarmsad inimesed on Ene ja Tom. Järgnes suur ülistuslaul ja tundus, et natuke ka igatsust. Küsisin veel, et kuidas teie neid näete - kas eestlaste või kanadalastena. Sest minu peas oli ainult üks mõte (et Ene ja Tom on eestlased mis eestlased). Aga nemad vastasid ilma pikemalt mõtlemata, et kanadalastena. Ehk et te oletegi nii üht kui teist.
Just nimelt, nagu mingi halb telesari, mis algas justkui komöödiana, liikus üle seebiooperiks ja nüüd on võtnud peaaegu et draama formaadi.
Ma nüüd mõtlen, kelle juures võisid käia, aga välja ilmselt ei mõtlegi, nii et pead ise valgustama. Kuna olen pangas hulga aega töötanud, siis tean liiga paljusid, kes siin lühemalt või pikemalt elanud on 🙂 Aga nii armas kuulda, et keegi kiidusõnu jagab! Aitäh!!!
Saan ka tegelikult aru sellest igatsusest. Kanada oskab väga kergesti su naha vahele pugeda, isegi kui lühemat aega siin elad. Ja eestlane-kanadalane joon on tõesti huvitav, millele pole erilist tähelepanu enda puhul pööranud. Alles nüüd. Varem oli rohkem see küsimus, mida tüdrukud tunnevad. Kanadalane on ka nii lai mõiste, sest oleme kõik siin puha immigrandid või nende järeltulejad. Ma poleks kunagi enda kohta rootslane julgenud öelda, kui seal elaksin näiteks. Ühed eestlastest külalised jällegi imestasid, et oh, te räägite eesti keelt ja sööte eesti toite ja nõnda edasi, et olete ju eestlased. Ja kindlasti olemegi, kuigi väikese kiiksuga vist.
Muutuvas maailmas ongi järjest keerulisem liigitada, kes kuhu kuulub ja kellena end identifitseerib. Mingis mõttes me räägime ju venelastest ka, et venelane jääb ikka venelaseks. Ehk et on mingid jooned, mis inimesest ei kao, sest ta sündis nendega. Samamoodi võib eestlane jääda eestlaseks, kuigi on uues koduriigis 100% integreerunud. Nii et täiuslik segu, kui nii võib öelda. Kõige olulisem on minu meelest see, et koduriigi vastu on huvi ja armastus ning austus. Siis võib südames vabalt ka eestlusele kohta hoida.
Oh, muidugi tean neid :-) Tervita järgmisel korral kindlasti! Tegelikult nii kahju, et nad siin ei ole. Ma olen selline kahetine. Arvan, et Eestis on tegelikult kõige parem paik ühele eestlasele, aga kui keegi siia tuleb, siis tahaks neist kümne küünega kinni hoida :D
See on nii haige, mida see tobe vanamees korraldab, et oleme siin abikaasaga mitmeid kordi õhku ahminud ja imestanud, et kuidas nii saab…
Võrdlus kaalikaga on kusjuures minu jaoks uus 😃 siinkandis on teda porgandipeaks mu meelest nimetatud 🤭
Me enam ei jõua õhkugi ahmida! Aga ka tema pressisekretäri ütlemiste peale. Eks seal ole aegajalt teisigi, kelle puhul lihtsalt ei usu, mis inimeste peas toimub. Peaks justkui haritud inimesed olema, aga ajavad sellist vahtu välja, et siga ka ei söö.
Pean ennast korrale kutsuma, et ei jälgiks enam nii palju uudiseid.
Porgandipea kõlab ka hästi. Tõlkisin tegelikult inglise keelest, sest nägin kusagil "turnip" kasutatud 🙂
Väike ääremärkus: teksti autor ütleb: "I've received HUNDREDS of messages from Americans showing their support. Most had no idea this was happening and said that it wasn't being covered in the news." USA uudistes on Canada teemat kajastatud küll ja veel, nii peavoolumeedias kui mujal.
Ma usun ka, et on kajastatud, kuigi iseküsimus, mida täpselt. Jälgin mõnda iseseisvalt tegutsevat ajakirjanikku, ning mõnda telekanalit (vahel isegi Fox), ja kuigi seal on vahel nimetatud, kuidas kanadalased on pahased, siis minu kõrvale kõlab rohkem, et pigem tariifide kui osariigiks saamise jutu pärast. Ning isegi minu jaoks tuli üllatusena, kui vara see jutt pihta hakkas. Ning et sealt pidi saama kaks osariiki, kuigi tahaks väga näha, mida quebeclased sellest arvaksid. Nad meil kõige revolutsioonilisemad.
Jah, me saame hakkama ja toetame üksteist kõrgemate tariifidega maailmas (isegi riik toetab teatud muudatusi tehes). Päris suur hulk inimesi kaotab töö ja eks hinnadki tõuse. Aga kõige rohkem mõjutab ikkagi meid see "suure kuninga" idee, et nõrgestame riigi majanduslikult, surume põlvili, nii et nad ise tulevad paluma ühendamist. See on see asi, mis on peaagu kõik kanadalased välja vihastanud.
Samas on peaaegu et koomiline näha teda tõmblemas, kui Kanada midagi vastu ütleb, nagu mingi laps, kes ei hooli sellest, kuidas rikkus kaubanduslepet, ja siis ütleb, et Kanada ei tohi panna mingeid makse, sest see on ebaaus (või midagi sarnast, nii nagu ta armastab seda teha). Ning siis on näiteks USA whiskeytootja, kes on kuri Kanada peale, sest me taha enam tema toodangut müüa, ja kurdab, kuidas sellepärast tema töötajad jäävad tööst ilma. Khm-khm... mis ma oskan öelda?! Kas tõesti ta uskus nii pimesi kõike, mida troonilt välja hõigati?! Kas tõesti arvas, et me peame jäämagi siin vaikselt kõike alla neelama, kaasa arvatud tema whiskeyt, mis kardan, jääks meile hetkel kurku kinni. Kui seda üldse hetkel kusagilt kätte saada oleks 😉
Nagu vaataks mingit halba komöödisasarja... Aitäh selle postituse eest, sest ega Eestiski kajastatakse teemat väga põgusalt.
Aga mis puudutab seda, et kas sa oled eestlane või kanadalane. Üks lõbus vahejuhtum siia :) Käisime Erkiga kallitel sõpradel külas. Ma olin täitsa ära unustanud, et nad varem mõnda aega Kanadas elasid. Aga siis tuli see jutuks ja ma küsisin, et kuulge, kas te neid Timmuskeid ka teate v. Teadsid. Ja kiitsid taevani, et üliarmsad inimesed on Ene ja Tom. Järgnes suur ülistuslaul ja tundus, et natuke ka igatsust. Küsisin veel, et kuidas teie neid näete - kas eestlaste või kanadalastena. Sest minu peas oli ainult üks mõte (et Ene ja Tom on eestlased mis eestlased). Aga nemad vastasid ilma pikemalt mõtlemata, et kanadalastena. Ehk et te oletegi nii üht kui teist.
Kas oskad pakkuda, kelle juures me käisime? :D
Just nimelt, nagu mingi halb telesari, mis algas justkui komöödiana, liikus üle seebiooperiks ja nüüd on võtnud peaaegu et draama formaadi.
Ma nüüd mõtlen, kelle juures võisid käia, aga välja ilmselt ei mõtlegi, nii et pead ise valgustama. Kuna olen pangas hulga aega töötanud, siis tean liiga paljusid, kes siin lühemalt või pikemalt elanud on 🙂 Aga nii armas kuulda, et keegi kiidusõnu jagab! Aitäh!!!
Saan ka tegelikult aru sellest igatsusest. Kanada oskab väga kergesti su naha vahele pugeda, isegi kui lühemat aega siin elad. Ja eestlane-kanadalane joon on tõesti huvitav, millele pole erilist tähelepanu enda puhul pööranud. Alles nüüd. Varem oli rohkem see küsimus, mida tüdrukud tunnevad. Kanadalane on ka nii lai mõiste, sest oleme kõik siin puha immigrandid või nende järeltulejad. Ma poleks kunagi enda kohta rootslane julgenud öelda, kui seal elaksin näiteks. Ühed eestlastest külalised jällegi imestasid, et oh, te räägite eesti keelt ja sööte eesti toite ja nõnda edasi, et olete ju eestlased. Ja kindlasti olemegi, kuigi väikese kiiksuga vist.
Muutuvas maailmas ongi järjest keerulisem liigitada, kes kuhu kuulub ja kellena end identifitseerib. Mingis mõttes me räägime ju venelastest ka, et venelane jääb ikka venelaseks. Ehk et on mingid jooned, mis inimesest ei kao, sest ta sündis nendega. Samamoodi võib eestlane jääda eestlaseks, kuigi on uues koduriigis 100% integreerunud. Nii et täiuslik segu, kui nii võib öelda. Kõige olulisem on minu meelest see, et koduriigi vastu on huvi ja armastus ning austus. Siis võib südames vabalt ka eestlusele kohta hoida.
Aga külas käisime Tambetil ja Elenal ;)
Oh, muidugi tean neid :-) Tervita järgmisel korral kindlasti! Tegelikult nii kahju, et nad siin ei ole. Ma olen selline kahetine. Arvan, et Eestis on tegelikult kõige parem paik ühele eestlasele, aga kui keegi siia tuleb, siis tahaks neist kümne küünega kinni hoida :D