Lätlaste laulupeokontsert on teistmoodi. Kolleeg kunagi kirjeldas, et on nummerdatud koht. Tuled kontserdile ja kuulad. Meil on vabas vormis piknik-melu. Ja neil on aastaid piletitega hangeldatud, meil vist läks asi väga hulluks sel aastal. Ostas olid viimase kontserdi piletid kahesajaga…
Muide, üldala pilet maksis 11 Eurot mul. Pole ju kallis? Ma pole kunagi sinna puupinkidele kippunud istuma, kus kallimad piletid.
Meil on olnud isetekkelised seltskonnad murul. Ristilaps ja ta õde on aastaid tantsinud ning alati kohal. Enamasti vean kaasa piknikuteki ja söögid-joogid. Pühapäeval oli veel joogamatt, fliis istumise alla. Vihma pidav sooja voodriga mantel, matkakeep, matkasaapad, prügikotid jalgade kaitseks, villased sokid. Läksime poole 2st ja naasesime 21 paiku või peale. Külm polnud kordagi. Liikuma ei kippunud, väga palju oli rahvast, vahekäigud ka seisjaid täis. Pidasime piknikku, laulsime lõpuni :)
See vabas vormis piknik-melu meeldib mulle ka rohkem. Need korrad, mil olen kohapeal olnud, siis ei kippunud kunagi pinkide peale. Keegi soovitaski pinke vähemaks võtta ja rohkem ruumi anda murul istujatele. Piletite osas lugesin tõesti hangeldamisest. Ja kuidas neid saada polnud. Kõige kurvem, kui esinejate lähedased ei pääse publiku hulka. Kui sellest suurem probleem tuleb, siis ehk tasub tulevikus rohkem mõelda, kuidas see paremini lahendada. Huvitav teada lätlaste tegemise kohta. Vaatasin kunagi ühte tantsuetendust ja mul oli tunne, et nad teevad veelgi rohkem tööd, kuidas iga samm tuleb nii välja nagu ette nähtud. Mäletan oma esinemisest, kuidas aegajalt pidid peenelt lihvitud sammud unustama, sest pidid kiiresti järgmisele positsioonile saama ;-)
Lätlaste laulupeokontsert on teistmoodi. Kolleeg kunagi kirjeldas, et on nummerdatud koht. Tuled kontserdile ja kuulad. Meil on vabas vormis piknik-melu. Ja neil on aastaid piletitega hangeldatud, meil vist läks asi väga hulluks sel aastal. Ostas olid viimase kontserdi piletid kahesajaga…
Muide, üldala pilet maksis 11 Eurot mul. Pole ju kallis? Ma pole kunagi sinna puupinkidele kippunud istuma, kus kallimad piletid.
Meil on olnud isetekkelised seltskonnad murul. Ristilaps ja ta õde on aastaid tantsinud ning alati kohal. Enamasti vean kaasa piknikuteki ja söögid-joogid. Pühapäeval oli veel joogamatt, fliis istumise alla. Vihma pidav sooja voodriga mantel, matkakeep, matkasaapad, prügikotid jalgade kaitseks, villased sokid. Läksime poole 2st ja naasesime 21 paiku või peale. Külm polnud kordagi. Liikuma ei kippunud, väga palju oli rahvast, vahekäigud ka seisjaid täis. Pidasime piknikku, laulsime lõpuni :)
See vabas vormis piknik-melu meeldib mulle ka rohkem. Need korrad, mil olen kohapeal olnud, siis ei kippunud kunagi pinkide peale. Keegi soovitaski pinke vähemaks võtta ja rohkem ruumi anda murul istujatele. Piletite osas lugesin tõesti hangeldamisest. Ja kuidas neid saada polnud. Kõige kurvem, kui esinejate lähedased ei pääse publiku hulka. Kui sellest suurem probleem tuleb, siis ehk tasub tulevikus rohkem mõelda, kuidas see paremini lahendada. Huvitav teada lätlaste tegemise kohta. Vaatasin kunagi ühte tantsuetendust ja mul oli tunne, et nad teevad veelgi rohkem tööd, kuidas iga samm tuleb nii välja nagu ette nähtud. Mäletan oma esinemisest, kuidas aegajalt pidid peenelt lihvitud sammud unustama, sest pidid kiiresti järgmisele positsioonile saama ;-)